entêter — Französische Konjugation

Bedeutung: to be obstinate about, to persist in · Häufigkeit: #2006

Indikativ

Présent

jeentête
tuentêtes
il/elleentête
nousentêtons
vousentêtez
ils/ellesentêtent

Passé simple

jeentêtai
tuentêtas
il/elleentêta
nousentêtâmes
vousentêtâtes
ils/ellesentêtèrent

Imparfait

jeentêtais
tuentêtais
il/elleentêtait
nousentêtions
vousentêtiez
ils/ellesentêtaient

Conditionnel

jeentêterais
tuentêterais
il/elleentêterait
nousentêterions
vousentêteriez
ils/ellesentêteraient

Futur

jeentêterai
tuentêteras
il/elleentêtera
nousentêterons
vousentêterez
ils/ellesentêteront

Passé composé

jej'ai entêté
tutu as entêté
il/elleil/elle a entêté
nousnous avons entêté
vousvous avez entêté
ils/ellesils/elles ont entêté

Plus-que-parfait

jej'avais entêté
tutu avais entêté
il/elleil/elle avait entêté
nousnous avions entêté
vousvous aviez entêté
ils/ellesils/elles avaient entêté

Conditionnel passé

jej'aurais entêté
tutu aurais entêté
il/elleil/elle aurait entêté
nousnous aurions entêté
vousvous auriez entêté
ils/ellesils/elles auraient entêté

Futur antérieur

jej'aurai entêté
tutu auras entêté
il/elleil/elle aura entêté
nousnous aurons entêté
vousvous aurez entêté
ils/ellesils/elles auront entêté

Konjunktiv

Subjonctif présent

jeentête
tuentêtes
il/elleentête
nousentêtions
vousentêtiez
ils/ellesentêtent

Subjonctif imparfait

jeentêtasse
tuentêtasses
il/elleentêtât
nousentêtassions
vousentêtassiez
ils/ellesentêtassent

Weitere Formen

Impératif

tuentête
nousentêtons
vousentêtez