enfler — Französische Konjugation

Bedeutung: anschwellen · Häufigkeit: #1953

Indikativ

Présent

jeenfle
tuenfles
il/elleenfle
nousenflons
vousenflez
ils/ellesenflent

Passé simple

jeenflai
tuenflas
il/elleenfla
nousenflâmes
vousenflâtes
ils/ellesenflèrent

Imparfait

jeenflais
tuenflais
il/elleenflait
nousenflions
vousenfliez
ils/ellesenflaient

Conditionnel

jeenflerais
tuenflerais
il/elleenflerait
nousenflerions
vousenfleriez
ils/ellesenfleraient

Futur

jeenflerai
tuenfleras
il/elleenflera
nousenflerons
vousenflerez
ils/ellesenfleront

Passé composé

jej'ai enflé
tutu as enflé
il/elleil/elle a enflé
nousnous avons enflé
vousvous avez enflé
ils/ellesils/elles ont enflé

Plus-que-parfait

jej'avais enflé
tutu avais enflé
il/elleil/elle avait enflé
nousnous avions enflé
vousvous aviez enflé
ils/ellesils/elles avaient enflé

Conditionnel passé

jej'aurais enflé
tutu aurais enflé
il/elleil/elle aurait enflé
nousnous aurions enflé
vousvous auriez enflé
ils/ellesils/elles auraient enflé

Futur antérieur

jej'aurai enflé
tutu auras enflé
il/elleil/elle aura enflé
nousnous aurons enflé
vousvous aurez enflé
ils/ellesils/elles auront enflé

Konjunktiv

Subjonctif présent

jeenfle
tuenfles
il/elleenfle
nousenflions
vousenfliez
ils/ellesenflent

Subjonctif imparfait

jeenflasse
tuenflasses
il/elleenflât
nousenflassions
vousenflassiez
ils/ellesenflassent

Weitere Formen

Impératif

tuenfle
nousenflons
vousenflez