emparer — Französische Konjugation

Bedeutung: sich bemächtigen · Häufigkeit: #1620 · Reflexiv: s'emparer

Indikativ

Présent

jeempare
tuempares
il/elleempare
nousemparons
vousemparez
ils/ellesemparent

Passé simple

jeemparai
tuemparas
il/elleempara
nousemparâmes
vousemparâtes
ils/ellesemparèrent

Imparfait

jeemparais
tuemparais
il/elleemparait
nousemparions
vousempariez
ils/ellesemparaient

Conditionnel

jeemparerais
tuemparerais
il/elleemparerait
nousemparerions
vousempareriez
ils/ellesempareraient

Futur

jeemparerai
tuempareras
il/elleemparera
nousemparerons
vousemparerez
ils/ellesempareront

Passé composé

jej'ai emparé
tutu as emparé
il/elleil/elle a emparé
nousnous avons emparé
vousvous avez emparé
ils/ellesils/elles ont emparé

Plus-que-parfait

jej'avais emparé
tutu avais emparé
il/elleil/elle avait emparé
nousnous avions emparé
vousvous aviez emparé
ils/ellesils/elles avaient emparé

Conditionnel passé

jej'aurais emparé
tutu aurais emparé
il/elleil/elle aurait emparé
nousnous aurions emparé
vousvous auriez emparé
ils/ellesils/elles auraient emparé

Futur antérieur

jej'aurai emparé
tutu auras emparé
il/elleil/elle aura emparé
nousnous aurons emparé
vousvous aurez emparé
ils/ellesils/elles auront emparé

Konjunktiv

Subjonctif présent

jeempare
tuempares
il/elleempare
nousemparions
vousempariez
ils/ellesemparent

Subjonctif imparfait

jeemparasse
tuemparasses
il/elleemparât
nousemparassions
vousemparassiez
ils/ellesemparassent

Weitere Formen

Impératif

tuempare
nousemparons
vousemparez