désigner — Französische Konjugation
Bedeutung: bezeichnen · Häufigkeit: #1798
Indikativ
Présent
| je | désigne |
| tu | désignes |
| il/elle | désigne |
| nous | désignons |
| vous | désignez |
| ils/elles | désignent |
Passé simple
| je | désignai |
| tu | désignas |
| il/elle | désigna |
| nous | désignâmes |
| vous | désignâtes |
| ils/elles | désignèrent |
Imparfait
| je | désignais |
| tu | désignais |
| il/elle | désignait |
| nous | désignions |
| vous | désigniez |
| ils/elles | désignaient |
Conditionnel
| je | désignerais |
| tu | désignerais |
| il/elle | désignerait |
| nous | désignerions |
| vous | désigneriez |
| ils/elles | désigneraient |
Futur
| je | désignerai |
| tu | désigneras |
| il/elle | désignera |
| nous | désignerons |
| vous | désignerez |
| ils/elles | désigneront |
Passé composé
| je | j'ai désigné |
| tu | tu as désigné |
| il/elle | il/elle a désigné |
| nous | nous avons désigné |
| vous | vous avez désigné |
| ils/elles | ils/elles ont désigné |
Plus-que-parfait
| je | j'avais désigné |
| tu | tu avais désigné |
| il/elle | il/elle avait désigné |
| nous | nous avions désigné |
| vous | vous aviez désigné |
| ils/elles | ils/elles avaient désigné |
Conditionnel passé
| je | j'aurais désigné |
| tu | tu aurais désigné |
| il/elle | il/elle aurait désigné |
| nous | nous aurions désigné |
| vous | vous auriez désigné |
| ils/elles | ils/elles auraient désigné |
Futur antérieur
| je | j'aurai désigné |
| tu | tu auras désigné |
| il/elle | il/elle aura désigné |
| nous | nous aurons désigné |
| vous | vous aurez désigné |
| ils/elles | ils/elles auront désigné |
Konjunktiv
Subjonctif présent
| je | désigne |
| tu | désignes |
| il/elle | désigne |
| nous | désignions |
| vous | désigniez |
| ils/elles | désignent |
Subjonctif imparfait
| je | désignasse |
| tu | désignasses |
| il/elle | désignât |
| nous | désignassions |
| vous | désignassiez |
| ils/elles | désignassent |
Weitere Formen
Impératif
| tu | désigne |
| nous | désignons |
| vous | désignez |